Vaagnapõhja roll
Vaagnapõhi toetab vaagnaelundeid ning tagab nende õige paiknemise ja toimimise.
See on oluline kuseteede, seedetrakti, seksuaal- ja reproduktiivfunktsioonide
normaalseks talitluseks. Elastsed koed – lihased, fastsiad ja sidemed – toetavad
vaagnaelundeid. Vaagnapõhjalihased töötavad kokkutõmbumise ja lõõgastuse teel
ning aktiveeruvad vastusena kõhusisesele rõhule, gravitatsioonile ja maapealsele
reaktsioonijõule. Kokkutõmbumisel sulguvad kusiti, pärak ja/või tupp; urineerimise ja
roojamise ajal lihased lõõgastuvad ja kaudselt pikenevad, võimaldades kusiti ja
soole lõpposa sulgurmehhanismide avanemist.
Vaagnapõhja funktsioonihäired
Häired võivad avalduda uriini- või roojapidamatuse, raskendatud põie või soole
tühjenemisena, vaagnaelundite allavaje, vaagnapiirkonna valu või
seksuaalfunktsiooni häirena. Need mõjutavad oluliselt elukvaliteeti, sotsiaalset
läbikäimist ja enesekindlust.
Riskitegurid
Vaagnapõhja funktsioonihäirete riski suurendavad:
rasedus ja sünnitus
- vanus
- geneetiline eelsoodumus
- vaagnapõhja vigastused ja kirurgilised protseduurid (nt emaka eemaldamine,
eesnäärme operatsioon) - kõhukinnisus
- kehakaalu tõus
Riskifaktoreid on teisigi.
Vaagnapõhja füsioteraapia olemus ja eesmärk
Vaagnapõhja füsioteraapia on esmavalik vaagnapõhja kaebuste leevendamiseks.
Seda viib läbi erikoolituse saanud füsioterapeut. Füsioterapeudi juhendatud ja
jälgitud vaagnapõhjalihaste treening on tõhusam kui isejuhitud treening. Isejuhitud
treening – kogu vastutus treeningprotsessi eest on patsiendil. See hõlmab nii
eesmärkide seadmist, korrektset harjutuste tehnikat, harjutuste ja progressiooni
valikut, ajaplaneerimist kui ka oma edusammude hindamist.
Näidustused:
- uriinipidamatus, öine või sage urineerimine
- vaagnaelundite allavaje
- sooletegevuse häiredsünnitusjärgne taastusravi või ettevalmistus sünnituseks
- valusündroomid
Eesmärk:
Taastada vaagnapõhjalihaste toonuse, jõu ja lõõgastuse tasakaal,
parandada kontrolli urineerimise, roojamise ja seksuaalfunktsiooni üle ning
vähendada valu.
Füsioteraapia sisu ja metoodika
Füsioteraapia lähtub individuaalsest probleemist ja sisaldab:
- Anamnees: kaebuste ja sümptomite kaardistamine
- Nõustamine: anatoomia ja funktsiooni selgitamine, elustiili mõju
- Hindamine: lihasjõu ja kontrolli hindamine (vajadusel vaginaalne või
rektaalne). Vaagnapõhjalihaste talitluse hindamine on üks osa vaagnapõhja
häirete hindamisest.
Enne vaagnapõhjalihaste harjutuste tegemist annab
vaagnapõhjalihaste neuro-müo-fastsiaalne hindamine väärtusliku algtaseme
teabe nende tugevuse, koordinatsiooni ja kontrolli kohta.
Harjutuste õpetamine: verbaalse tagasiside abil, mis põhineb digitaalsel
hindamisel, visuaalne tagasiside ultraheli või elektromüograafia abil,
elektristimultasiooniga (kirjanduse andmetel elektristimulatsioon ei paranda
tulemusi võrreldes ainult vaagnapõhjalihaste treeninguga või
vaagnapõhjalihaste treening koos biofeedback’iga).
Treening: individuaalsed soovitused, kodune harjutamine, järelkontroll.
Vaagnapõhjalihaste treening on ainulaadne harjutus, mille omandamine võtab
aega.
Kuigi vaagnapõhjalihaste treeningut soovitatakse kirjanduses laialdaselt kui
kuldstandardit vaagnapõhja talitlushäirete ravis, kasvab huvi ka teiste treeningkavade vastu. Siiski ei ole teada, et teised treeningkavad
suurendavad vaagnapõhjalihaste tugevust määral mis on vajalik
düsfunktsiooni parandamiseks.
Motivatsioon: edusammude jälgimine ja harjumuste kujundamine
Vaagnapõhja füsioteraapia hõlmab kogu keha ja elustiili teadlikku kohandamist, mitte
ainult harjutusi.
Ennetus ja elustiilimuutused
Regulaarne ja õigesti sooritatud vaagnapõhjalihaste treening aitab ennetada ja
leevendada vaagnapõhjahäireid. Lihaste kokkutõmbumise ajal toimub tupe, kusiti ja
päraku ringjas sulgumine ning vaagnaelundite liikumine ette ja üles. Harjutuste ajal
ei aktiveeru teised lihasgrupid (nt kõht, tuharad, reied) ning hingamine on rahulik.
Õige tehnika tagamiseks on vajalik füsioterapeudi juhendamine. Võimetus
vaagnapõhjalihaseid üles leida või nende ebaõige treenimine võib olla
vaagnapõhjalihaste treenimise kehvade ravitulemuste kõige tavalisem põhjus.
Toetavad elustiilimuutused:
- tervislik toitumine
- kõhukinnisuse vältimine
- kehakaalu langetamine
- suitsetamisest loobumine
- diabeedi kontroll
- füüsilise aktiivsuse suurendamine ja sobiva treeningu valimine
Kõik päevased tegevused mõjutavad vaagnapõhja, n. kõrge intensiivsusega
spordialadega seotud maapinnamõjud ja kõhusisese rõhu suurenemine avaldavad
perineaalsele struktuurile suurt koormust – vaagnapõhi peab toime tulema jõuga,
mis võib ulatuda kuni 16-kordse kehamassini.
Treeningrutiini lisatud vaagnapõhjalihaste harjutused aitavad ennetada ja vähendada
sümptomeid. Treening peab olema järjepidev, progresseeruva raskusastmega ja
lähtuma patsiendi motivatsioonist ning vajadustest.
Oluline teada
Urineerimise tahtlik katkestamine ei ole harjutus – see võib häirida loomulikku
refleksi ja põhjustada põie tühjenemishäireid.
Vananemisega seotud vaagnapõhja nõrgenemist ei saa vältida, kuid
regulaarne treening ja sobiv elustiil aitavad sümptomeid leevendada.
Rahvusvaheline Kontinentsi Ühing (ICS) soovitab kasutada terminit
vaagnapõhjalihaste treening (mitte „Kegeli harjutused“), et rõhutada harjutuste
sihipärast suunatust.
Vaagnapõhjalihaste treeningut tutvustas esmakordselt Margaret Morris 1936.
aastal. Hiljem muutis vaagnapõhjalihaste harjutused laiemalt tuntuks
günekoloog Arnold Kegel, kes väitis, et stressinkontinents on seotud
vaagnapõhjalihaste talitluse ja koordinatsiooni puuduliku teadlikkusega
(Kegel, 1948). Dr. Kegel pakkus välja, et patsiendid võivad stressinkontinentsi
vähendada järjestikuste vaagnapõhjalihaste kokkutõmmete abil, et
suurendada lihasjõudu (Kegel, 1948; Kegel, 1956). Aja jooksul on sellest
harjutusest kujunenud käitumuslik ja füsioterapeutiline konservatiivne
ravimeetod uriinipidamatuse korral.
Diastaas ehk kõhu sirglihaste lahknevus (DRA)
DRA (Diastasis recti abdominis) – õhenenud ja laienenud linea alba mis on seotud
kogu kõhuseina lõtvusega.
Diastaas on kõhu sirglihaste eemaldumine teineteisest. Kõhu keskjoonel paiknevat
valget joont – kolmekihilist kollageenistruktuuri – peetakse kõhu eesseina
tugevaimaks struktuuriks. Kuigi linea alba on keskne struktuur, ei ole see ainus tegur,
mis võib põhjustada kõhu ettevõlvumist.
Pole teada ühtki harjutust või tegevust, mis kõhu sirglihaste lahknevust suurendaks.
Seega kui sooritada harjutusi võimetekohaselt ja mitmekülgselt, siis kehaline
treening lahknevust ei suurenda. Kuigi füsioteraapia mõju diastaasi vähenemisele ei
ole veel täielikult selgitatud, on kõhuseina tugevuse, toonuse ja funktsiooni
säilitamine kliiniliselt põhjendatud ja soovitatav. Funktsionaalse taastusravi eesmärk
on toetada inimese igapäevaseid tegevusi, tööülesandeid ja harrastusi, arvestades
tema kehalisi vajadusi ja võimalusi.
Koostas: Anu Toonverk